2026. aasta juunis jagati välja kolm Tartu Ülikooli Aasia keskuse stipendiumit. Humanitaar- ja sotisaalteaduste valdkonna kaks lõpetajat pälvisid stipendiumid magistritööde eest ja kolmanda stipendiumi pälvis meditsiiniteaduste valdkonna tudeng sügissemestrisse plaanitava praktikaga.
HUMANITAARTEADUSTE JA KUNSTIDE VALDKOND
Raine Marton, usuteaduskond, religiooniuuringud ja teoloogia õppekava
Stipendiumi sai Raine Martoni magistritöö „Güleni liikumine Eestis“ eest. Juhendaja Helen Haas, Lähis-Ida koordinaator. Marton uuris oma magistritöös Güleni liikumise organisatsioonilist ja kogukondlikku tegevust Eestis ning seda, kuidas liikumisega seotud religioossus avaldub elatud religioonina. Töö eesmärk oli selgitada, millisel kujul Güleni liikumine Eestis tegutseb, kuidas selle tegevus on aja jooksul muutunud ning kuidas liikumisega seotud inimesed ise mõtestavad oma tegevuse eesmärke, väärtusi ja tähendust. Magistritöö tulemus näitas, et elatud religiooni käsitlus aitab märgata religiooni toimimist ka siis, kui see ei avaldu institutsionaalse usuelu ega selge religioosse enesemääratluse kaudu.
Eesti näide osutab, et religioosselt inspireeritud liikumine võib väljenduda kultuuriliste, sotsiaalsete ja kogukondlike praktikate kaudu ning jääda avalikus ruumis seejuures mitte alati religioonina äratuntavaks. Autor leiab, et edasine uurimistöö võiks keskenduda sellele, kuidas religioosselt inspireeritud heategevus aitab diasporaakogukondadel lisaks teiste toetamisele kohaneda uue ühiskonnaga, säilitada identiteedi järjepidevust ja leida oma koht ühiskonnas. Uurimus viitab, et teenimisele, hoolivusele ja kogukondlikule panusele suunatud tegevus võib täita korraga nii ühiskondliku aktiivsuse kui ka sisemise toimetuleku, eneseväärikuse ja kuuluvustunde kujunemise rolli.
Raine Martoni magistritöö terviktekst
SOTSIAALTEADUSTE VALDKOND
Mst Zannatul Kobra, ühiskonnateaduste instituut, desinformatsioon ja ühiskondlik toimepidevus õppekava
Stipendiumi pälvis Mst Zannatul Kobra oma magistritööga „Teabes orienteerumine kriisiolukorras: noorte roll, suhtlusega seotud haavatavus ja sotsiaalne sidusus Cox's Bazaris“. Juhendaja Ragne Kõuts-Klemm, ajakirjandussotsioloogia kaasprofessor. Kobra uuris oma magistritöös, kuidas Bangladeshi Cox's Bazari rohingja põgenikud ja neid võõrustava kogukonna noored tulevad toime keerulises infokeskkonnas ning kuidas nende igapäevased suhtluspraktikad mõjutavad suhtlusega seotud haavatavust, teabealast vastupanuvõimet ja kogukondadevahelist sotsiaalset sidusust. Uurimus näitab, et noored täidavad oma kogukondades olulist rolli teabe vahendajatena. Nad tõlgivad eri keelte ja põlvkondade vahel, aitavad kasutada digiplatvorme, kontrollivad väärinfot ning vahendavad hädaolukordadega seotud teavet. Seda tehakse peamiselt kogukonna loodud võrgustikes ilma institutsionaalse tunnustuse ja toeta.
Magistritöö kaardistab neli peamist väärinfo liiki, mis levivad Cox's Bazari põgenikelaagrites, ning näitab, et alates 2017. aastast on juhusliku väärinfo asemel sagenenud teadlikult levitatav desinformatsioon. Autor teeb ettepaneku täiendada suhtlusega seotud haavatavuse käsitlust, toob esile noorte rolli hädaolukordade teabe vahendamisel ning näitab, et rohingja noored tegutsevad seejuures märksa suuremate füüsiliste, õiguslike ja mainekahjudega seotud riskide tingimustes kui neid võõrustava kogukonna noored. Töös järeldub, et internetipiirangud ei takista teabe levikut, vaid raskendavad usaldusväärse teabe kättesaadavust ja soodustavad väärinfo levikut. Autor soovitab suurendada rohingja põgenike võimalusi reguleeritud internetiühenduse kasutamiseks, arendada digipädevust, toetada noorte loodud teabevõrgustikke ning käsitleda teavitustööd humanitaarabi lahutamatu osana.
Zannatul Kobra magistritöö terviktekst
MEDITSIINITEADUSTE VALDKOND
Krislin Elis Varul, arstiteaduse õppekava
Stipendiumi pälvis Krislin Elis Varul oma praktikakavandiga. Arstiteaduse tudengina plaanib Krislin Elis Varul minna vahetussemestrile Hongkongi Baptistlikku Ülikooli. Õpirände eesmärk on süvendada meditsiinialaseid teadmisi, arendada teadustööalaseid oskusi ning valmistuda edasiseks akadeemiliseks karjääriks. Vahetusõpingute jooksul keskendub ta eelkõige meditsiini prekliinilistele õppeainetele, et tugevdada teadmisi, mis on vajalikud tulevases teadustöös ja kliinilises praktikas. Samuti plaanib ta õppida mandariini keelt ning täiendada oma teadmisi Aasia ajaloost ja kultuurist, et paremini mõista sealset ühiskonda.
Oluline osa õpirändest on seotud teadustööga. „Hetkel kirjutan Klinefelteri sündroomi käsitlevat ülevaateartiklit ajakirjale Eesti Arst,“ täpsustab Varul. Lisaks teadusartikli lõpetamisele soovib Krislin Elis Varul leida võimaluse osaleda mõne Hongkongi ülikooli teadusgrupi töös ning saada kogemusi rahvusvahelises teaduskeskkonnas. Hongkongi valis ta teadlikult sooviga õppida väljaspool Euroopa kultuuriruumi, et saada kogemusi teistsuguses haridus- ja ühiskonnakeskkonnas. Tema hinnangul aitavad vahetussemestril omandatud teadmised, teadustöö kogemus ja rahvusvahelised kontaktid kaasa nii erialasele arengule kui ka tulevasele panusele Eesti meditsiini ja teadusesse.