Tartu Ülikooli Aasia keskuse veebruarikuises raportis analüüsitakse Hamasi-Iisraeli sõja mõjusid regionaalsetele ja rahvusvahelistele arengutele.
Autorid: Elo Süld, Anu Põldsam, Helen Haas
Raport „Hamasi-Iisraeli sõda II“ analüüsib Iisraeli ja Hamasi vahelise sõja teist faasi aastatel 2024–2025, mil konflikt on laienenud Gazast Läänekaldale ja Iisraeli põhjarindele ning kujunenud selgelt regionaalseks julgeolekukriisiks. Uuring käsitleb sõjategevuse süvenemist, humanitaarkriisi Gazas ning rahvusvaheliste diplomaatiliste algatuste killustatust olukorras, kus USA, Euroopa Liidu ja Araabia riikide rollid on ühtaegu keskse tähtsusega, kuid sageli vastuolulised ja ebajärjekindlad.
Oluline osa raportist on pühendatud Iisraeli sisepoliitilistele ja ühiskondlikele muutustele, sealhulgas ühiskonna polariseerumisele, usalduskriisile riiklike institutsioonide suhtes ning sõja mõjule poliitilistele otsustusprotsessidele. Samuti analüüsitakse Palestiina sisepoliitilist ummikseisu, Hamasi nõrgenemist ja Palestiina Omavalitsuse legitiimsuskriisi, rõhutades võimuvaakumi ja ebastabiilsuse riske sõjajärgses Gazas. Regionaalses plaanis käsitletakse uute jõuvahekordade kujunemist Lähis-Idas ning suurriikide – USA, Euroopa, aga ka Hiina ja Venemaa – rolli konflikti edasises arengus.
Raportis on lisaks Balti riikide positsioonide põhjalik võrdlev analüüs. Näidatakse, kuidas Eesti, Läti ja Leedu püüavad üha polariseeruvas rahvusvahelises keskkonnas ühildada väärtuspõhist välispoliitikat, julgeolekukaalutlusi ja rahvusvahelise õiguse norme, arvestades oma piiratud mõjuvõimu ning sõltuvust liitlassuhetest NATO ja Euroopa Liidu raamistikus. Raport rõhutab, et just sellistes keerulistes oludes on Balti riikidel oluline sõnastada selge ja sisuline seisukoht ning panustada rahvusvahelise dialoogi ja reeglipõhise maailmakorra hoidmisele.