Rohepööre muutuvas maailmas: Eesti ja Omaani kogemused

Eesti ja Omaani kogemuste võrdlus tõi esile nii energiasüsteemide ümberkujundamise strateegilised võimalused kui kaasnevad majanduslikud ja geopoliitilised küsimused.

Tartu Ülikooli Aasia keskuse eestvedamisel toimus 2026. aasta veebruaris ümarlaud, kus osalesid lisaks keskuse esindajatele Eesti Kliimaministeeriumi ning Omaani kõrgetasemelise organisatsiooni esindajad. Arutelus käsitleti rohepööret muutuva rahvusvahelise keskkonna kontekstis ning selle seoseid energiajulgeoleku, majanduspoliitika ja geopoliitiliste arengutega.

„Energiasüsteemide ümberkujundamine on paljudes riikides seotud vajadusega vähendada sõltuvust fossiilkütustest ning mitmekesistada energiaallikaid. Päikese- ja tuuleenergia, tuumaenergia ning rohelise ja sinise vesiniku arendamist käsitatakse mitmel pool vähese heitega energialahendustena. Lisaks kliimaeesmärkidele seostatakse nende arendamist ka eesmärgiga tagada pikaajaliselt piisav ja majanduslikult kättesaadav energiatootmine,“ selgitas ümarlaua juht, Aasia keskuse teadur Anastasia Sinitsyna, kelle uurimisfookuses on Hiina.

Arutelus rõhutati, et energiapoliitika keskne küsimus on võime tagada nii tootmise kui ka tarbimise vajadusi kattev energiamaht mõistliku hinnataseme juures. Samuti märgiti, et mitmete uute tehnoloogiate, sealhulgas rohelise vesiniku laiem kasutuselevõtt sõltub nende kulutaseme edasisest langusest ja tehnoloogilisest arengust.

Sinitsyna sõnul kujundab rohetehnoloogiate laiem kasutuselevõtt ümber ka rahvusvahelisi tarneahelaid ja majandussuhteid. „Näiteks on päikesepaneelide tootmine koondunud suuresti Aasiasse, sealhulgas Hiinasse, mis mõjutab globaalsete väärtusahelate struktuuri. Seetõttu käsitletakse rohepööret lisaks keskkonnapoliitikale ka energiajulgeoleku ja majandusliku vastupidavuse vaates,“ märkis ta.

Eesti käsitluses rõhutati kliimapoliitika ja energiapoliitika tihedat seotust ning vajadust mitmekesistada energiaallikaid, et suurendada süsteemi töökindlust ja vastupidavust. Prioriteetide hulka kuuluvad tuule- ja päikeseenergia arendamine ning arutelus käsitleti ka tuumaenergia võimalikku rolli tulevases energiaportfellis. Tähelepanu pöörati samuti tarneahelate hajutamisele, kriitiliste toormete päritolule ning regionaalsete tootmisvõimekuste arendamisele.

Omaani vaates seostub rohepööre riigi pikaajalise majanduse mitmekesistamise strateegia ja kliimaneutraalsuse eesmärkidega. Fossiilkütustel põhineva majandusstruktuuri ümberkujundamist käsitletakse osana laiemast arengustrateegiast. Fookuses on tuule- ja päikeseenergia ning rohelise vesiniku arendamine, mida nähakse nii heitkoguste vähendamise kui ka uute majandusvõimaluste kontekstis. Samuti toodi esile rohepöörde võimalik mõju tööhõivele ja kohaliku majanduse arengule.

Arutelu kokkuvõttes tõdeti, et energiasüsteemide ümberkujundamine on mitmetahuline protsess, mis seob kliimaeesmärgid, majandusarengu ja energiajulgeoleku küsimused. Esile toodi ka võimalikud koostöövaldkonnad Eesti ja Omaani vahel, sealhulgas meretaristu arendamine ning digimajanduse ja energiavajaduse seoste analüüsimine, arvestades kasvavat energiatarbimist seoses digitaliseerimise ja andmemahukate tehnoloogiate arenguga.

Ümarlauda korraldasid:

• Tema Kõrgus dr Adham bin Turki Al Said, majanduse kaasprofessor, majandus- ja poliitikateaduste kolledž, Sultan Qaboosi ülikool (Omaan)
• Kristi Klaas, Eesti Vabariigi kliimaministeeriumi kantsleri asetäitja
• dr Aisha Al-Sarihi, majandusekspert, Omaani majandusministeerium
• dr Nurcan Kilinc-Ata, majanduse abiprofessor, Sultan Qaboosi ülikool (Omaan)
• dr Anastasia Sinitsyna, majanduse teadur, Tartu Ülikooli Aasia keskus