Teema: kultuur

Analoogselt sügissemestrile käsitletakse kevadisel kursusel 20. sajandi eri kümnendite kirjandusteoste põhjal ajastuomaseid inimtüüpe. Iga ajajärk sünnitab omaenda erilise inimtüübi, juttu tuleb nende kujutamisest kunstis, inimese muutumisest ja muutumatusest.

2025/2026. õppeaastal on vabade kunstide professoriks luuletaja, kirjanik ja prosaist Viivi Luik, kes keskendub oma loengukursusel ajastuomaste inimtüüpide kujutamisele kirjanduses. Tema kursusel „Väljendamatu väljendamine sõna abil. Ajastuomaste inimtüüpide kujutamine kirjanduses“ tuleb juttu ajastupõhistest inimtüüpidest, nende kujutamisest kunstis, inimese muutumisest ja muutumatusest. "Ükski kunst, ei kirjandus ega muusika, ei kujutav kunst ega teater, ei ole midagi muud kui oma ajajärgu inimese väljendamine," ütleb Viivi Luik. Loengutes tutvustataksegi mõningate 20. sajandi erinevate kümnendite kirjandusteoste põhjal inimtüüpe, kes väljendavad oma aastakümne vaimu.

1. aprillil toimus ülikooli aulas Tartu Ülikooli ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) koostöös sündinud kontserdisarja „Harmonia Universitatis“ teine kontsert „Kurt Weill 125“.

TÜ semiootikud Tiit remmel ja Andreas Ventsel kutsuvad Tartu Ülikooli kunstimuuseumisse ringkäigule.

2025. aasta on kuulutatud eesti raamatu aastaks, kuna tänavu möödub 500 aastat esimese eesti keelt sisaldanud trükise ilmumisest.

Enn Kasak tutvustab astronoomialoengus kalendri ja taevanähtuste seoseid.

1919. aasta 1. detsembril sündis rahvusülikool, mis tähistas Eesti haridussüsteemi iseseisvumise algust ja pani aluse eestikeelsele kõrgharidusele. Igal aastal toimub eestikeelse Tartu Ülikooli avamise aastapäeva tähistamise puhul aktus, tõrvikurongkäik ja pidulik ball. Rahvusülikooli 105. aastapäeva puhul selgitame nende tavade tausta ja ajalugu.

Loengusarja peaesinejaks on Oxfordi ülikooli emeriitprofessor Richard F. Gombrich.

Hõbepappel: 3 väärarusaama Hiinast