Kuidas näeb välja Aasia riikide pehme jõud Eestis?

Pehme jõud on poliitiline strateegia, mille eesmärk on mõjutada teisi rahvusvahelistes suhetes osalejaid, kasutades selleks erinevaid poliitilisi, majanduslikke ja kultuurilisi vahendeid. Aasia riikide esilekerkimine võib kasvatada selle piirkonna majandusliku, poliitilise ja kultuurilise mõju kogu maailmas. Tartu Ülikooli Aasia keskuse teadurid uurisid, millised on India, Hiina ja Singapuri pehme jõu rolli läbi poliitilise, majandusliku ja kultuurilise rolli Eestis.

Analüüsi tulemused näitavad, et Indiast ja Hiinast Eestisse saabuvate uussisserändajate voog on kasvamas. Paljusid Hiina sisserändajaid meelitavad haridusvõimalused, samas kui India sisserändajaid motiveerib eelkõige perekonna taasühinemine. Uute sisserändevoogude kasvutrendi võib seostada tugevate sidemetega Hiina ja India väljakujunenud diasporaas, kellel on Eestis suhteliselt kõrge ja stabiilne majanduslik ning sotsiaalne positsioon.

Kuigi Hiina ja India omanduses olevate ettevõtete arv Eestis on suhteliselt väike, on need kasumlikud ja tegutsevad strateegiliselt olulistes sektorites, nagu IT, tehnoloogilise infrastruktuuri arendamine ja kaugside. Nimelt teevad sellised ettevõtted, nagu Huawei, Tencent Estonia ja HCL Technologies aktiivselt koostööd tunnustatud teaduskeskuste ja ülikoolidega, mis näitab nende pühendumust innovatsioonile ja teadmiste vahetamisele.

Kultuuriväärtuste vahetus kui Hiina ja India pehme jõu oluline osa on Eestis tõusuteel, kusjuures erinevad India ning Hiina päritolu vaimsed ja religioossed rühmitused koguvad üha suuremat populaarsust. Taolised rühmitused kasutavad praktikas sageli populaarseid sümboleid, nagu ikoonid, pildid, kujud, lipud ja kivid. Lisaks on Hiina sümbolid, nagu loomamärgid ja feng shui jõudnud ka Eesti kultuuri, mis peegeldab Hiina globaalset mõju ja kaasaegse ühiskonna kasvavat multikultuursust, mida kujundavad kultuuride vahetus ja traditsioonide segunemine.

Hiina ja India ei konkureeri omavahel Eestis pehme jõu edastamisel. See on tingitud peamiselt sellest, et nende riikide välispoliitilised strateegiad on teistsuguse piirkondliku fookusega kui Kesk- ja Ida-Euroopa ning Põhjamaad. Kuigi Hiina kohalolek on piirkonnas palju tugevam, ei ole kuigi tõenäoline, et see riik oma autoritaarsete omaduste ja teravate võimupraktikate tõttu Eesti südamed ja meeled võita võiks. See võimaldab Indial, mis on endiselt seotud demokraatlike traditsioonidega, käivitada Eesti ja ümbritseva piirkonna suhtes tõhusaid pehme jõu strateegiaid.

Erinevalt Indiast ja Hiinast, ei proovi Singapur Eestit oma mõju läbi pehme jõu avaldada. Analüüs näitab, et Eesti ja Singapuri kui väikeriikide ja digitaalsete tiigrite sarnasused võivad nende valitsusi hoopiski lähendada ja aidata kaasa nende kodanikevahelistele sidemetele. Lisaks võib seda sidet tugevdada Singapuri otsus ühineda lääneriikide blokiga Venemaa agressiooni vastu Ukrainas, erinevalt Hiinast ja Indiast, kes on võtnud neutraalse positsiooni.

Raport ilmus projekti "Aasia poliitiline, majanduslik ja kultuuriline roll Põhja- ja Ida-Euroopas" raames. Tutvu lõpliku raportiga siit.

Autorid: Anastasia Sinitsyna, Agnieszka Nitza-Makowska, Lelde Luik ja Kikee Doma Bhutia

Rahastaja: Teadus- ja Arendusnõukogu