Tagasivaade Korea konverentsile

Eelmisel nädalal toimus Tartus konverents „Geopolitical changes, economic innovation and international relations: Korea and Estonia”. See oli järjekorras teine Korea-alane konverents Tartus. Konverentsi korraldasid TÜ majandusteaduskond, Korea Teaduste Akadeemia ja Majandusteaduse ja innovatsiooni doktorikool. Konverentsi eesmärgiks oli laiendada Korea ja Eesti koostööd sotsiaalteaduste valdkonnas ja luua keskkond tähendusrikkaks aruteluks.

Neljapäev, konverentsi esimene päev, algas professor Urmas Varblase ettekandega Korea ja Eesti vahelistest võrdlustest. Näiteks, kui me oleme uhked oma alma materi pika ajaloo üle, siis Koreas leidub ülikool, mis rajati juba aastal 1398! Kuna mõlemad riigid on väga avatud majandustega mõjutavad neid globaalsed trendid ühtemoodi. Paraku paistavad mõlemad riigid silma ka kõrgeima sugudevahelise palgalõhega. Olles saanud laialdase ülevaate professor Varblase ettekandest jätkus konverents ettekannetega konkreetsematel teemadel.

Dr. Hansoo Choi (Korea Institute of Public Finance) ettekanne kandis provokatiivset pealkirja “Hüvasti, Samsungi vabariik” [“Good-bye, the Republic of Samsung”]. Dr. Choi kõneles chaebols-idest (otsetõlkes rikkus + klann) - suurtest perekondlikult juhitud ärigruppidest, mis domineerivad Lõuna-Korea majandust. Näiteks kuuluvad chaebol-ide hulka Samsung, Hyundai ja LG. Dr. Choi peamine uurimusküsimus oli, kas chaebol-ide suhtes esineb juriidilist eeliskohtlemist kuna need firmad omavad süsteemset rolli Korea majanduses. 

Pärast lühikest kohvipausi jätkus konverents Dr. San Wook Cho (University of New South Wales) uurimustöö tutvustamisega. Dr. Cho oli huvitatud, kas vabakaubanduslepped suurendavad uute kaupade eksportimise hulka. Ta lähenes teemale läbi Korea, Eesti, Läti ja Leedu näidete. Ta avastas sarnase trendi Eesti ja Korea puhul. Nimelt mõlemas riigis pärinesid uued enim müüdud kaubad samast sektorist, kus paiknesid varasemad enim müüdud tooted.

Toetudes oma magistritööle, tutvustas TÜ nooremteadur Mathias Juust EL-Korea vabakaubandusleppe mõjusid auto-tööstusele. Ta avastas, et leppel on olnud positiivsed mõjud kahepoolsele kaubandusele auto-tööstuses ja lühiperspektiivis on see kaasa toonud suuremaid kasusid Euroopa eksportijatele. Samas rõhutas ta, et seda ei tohiks näha võitjate-kaotajate situatsioonina kuna vabakaubanduslepe toob ilmselt pikaajalisi kasusid mõlemale poolele. Selle positiivse mõtte saatel mindi lõunale.

Pealelõunal pidas kõne Prof. Dr. Ralph Wrobel (Westsaxon University of Applied Sciences, Germany). Tema ettekanne kandis pealkirja “Lõuna-Korea: välisinvestor ja kaubanduspartner ASEANile” [“South Korea: As foreign direct investor and trade partner for ASEAN.”] Tema jaoks oli kõige põletavam küsimus, miks on Lõuna-Koreast saanud suur kaubanduspartner ja investor Vietnamis. Prof. Wrobel’i laiem järeldus oli, et Kagu-Aasias toimib hetkel majandusliku võimu tasakaalustamine hästi ja Lõuna-Korea mängib selles olulist rolli.

Dr. Erkki Karo (TTÜ) kõneles avaliku sektori strateegilisest paindlikkusest innovatsiooni ja arengu suunal, keskendudes peamiselt Lõuna-Koreale, Taiwanile ja Jaapanile. Tema järelduseks oli, et kõigil kolmel juhul oli poliitiline diskursus loonud innovatsiooni narratiivid, mis lõid võimaluse vanade praktikate muutmiseks, kuid selle ülekandumine tegelikku teostusesse on hetkel veel küsitav. Esimese päeva lõpetaks arutelu TÜ doktorandi You-Jun Shin väitekirja idee ümber. Nimelt soovib You-Jun mõõta avalike e-tervise teenuste tõhusust Eestis ja Koreas.

Pärast mõne tunnist puhkust kogunesid konverentsi ettekandjad õhtusöögile ja vabas vormis tutvumisele Püssirohukeldris.

Reede algas Põhja-Koreale keskenduva aruteluga - Kuidas elavad inimesed Põhja-Koreas? Millised on majanduslikud arengud ja väljavaated regioonis? Professor Ari Kokko (Copenhagen Business School) jagas oma Põhja-Koreas käimise kogemusi, võrreldes tänast päeva 15-aasta tagusega. Dr. Bernhard Seliger (Hanns Seidel Foundation Korea Office, Seoul) andis ülevaate millised tsoonid Põhja-Koreas on avatumad arenguks ja väliskoostööks. Näiteks piiril paikneva Tumeni jõe ääres saavad Hiina ja Venemaa koostööd teha.

Päev jätkus konkreetsemate majandusteemadega. Professor Erik Terk (TLÜ) rääkis väärtusahelatest ja spetsialiseerumise mustritest ning Dr. Kyunghun Kim (Korea Institute of Economic Policies) kõneles Korea pikaaegsetest intressimääradest. Konverentsi viimase ettekande pidas ettevõtja Aavo Kokk, kes jagas oma kogemusi Korea turuga - nii militaarsektoris, kui ka toidu-, popkultuuri- ja iluvaldkonnas. Kokk kiitis Lõuna-Korea avaliku sektori kiirust uuenduste ellu viimisel.

Konverentsi lõpetas ühine arutelu sellest, kuidas võiks Korea ja Eesti vahelisi suhteid edasi arendada. Käidi välja mitmeid mõtteid: avada mõlemas riigis saatkonnad, jagada haridusalaseid kogemusi (pidades silmas Eesti häid tulemusi PISA-testides), edendada tudengite ja akadeemiliste töötajate mobiilsust ja jagada e-valitsemise kogemust. Kõik osalejad olid lootusrikkad, et sarnaseid network-imise võimalusi tuleb ka tulevikus, mis loovad aluse lähedasemateks isiklikeks suheteks - see ongi igasuguse koostöö aluseks.  

Päeva lõpus läksid konverentsi ettekandjad ühisele visiidile Eesti Rahva Muuseumi ja õhtustasid pubis Pahad Poisid.