Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledž võõrustas esimest hiina keele õpetajate koolitusseminari Eestis ja Baltikumis

Eelmise nädala lõpus, 2.-3. märtsil, peeti maailma keelte ja kultuuride kolledžis rahvusvahelist sümpoosioni „Hiina keele õpetamine Baltikumis“ (Teaching Mandarin in the Baltics), mille fookuseks olid hiina keele kui võõrkeele õpetamise metoodilised ja praktilised küsimused.

Konverentsil keskenduti peamiselt kahele valdkonnale: oma keele ja kultuurikonteksti arvestamise olulisus hiina keele õpetamisel võõrkeelena ning sellele, kuidas ja milliseid praktilisi meetodeid keeletundides rakendada, et kõnekeele omandamine oleks võimalikult tõhus.

Konverentsi avas sümpoosioni idee autor ja peakorraldaja dotsent Märt Läänemets. Läänemets andis osalejatele ülevaate hiina keele õppe ajaloost ja hetkeseisust Tartu Ülikoolis. Ta rõhutas antud konverentsi vajalikkust kuna hiina keele populaarsus on tõusmas ning hiina keele õpetajate koolitus ei jõua tegelikele arengutele järele.

Kolledži direktor Kersti Lepajõe tõstis oma tervituses esile Aasia keelte õpetamise arengut viimastel aastatel Tartu Ülikoolis ja koostööd vastavate maade fondide ja saatkondadega, kes keeleõpet toetavad.

TÜ Aasia keskuse juhataja Elo Süld tõdes oma avasõnas, et teiste kultuuridega suhtlemine ilma nende keelt mõistmata on justkui läbi loori suhtlemine, kus mingi osa infost jõuab läbi aukude kohale kuid palju jääb ka loori taha peitu. Keele tundmine avab ukse mõistmaks selle maa kultuuri ja ajalugu ning Aasia keskusel on hea meel olla Aasia keelte õppe toetajaks.

Taipei Esindus Läti Vabariigis esindaja Peter Chang tänas Tartu Ülikooli koostöö eest ja kutsus üles tudengeid kandideerima stipendiumitele Taiwanis õppimiseks.

Konverentsi esimene peaesineja oli professor Yea-Fen Chen Indiana Ülikoolist (Bloomington, USA). Ta pidas ettekande teemal “AP Chinese Language and Culture Course and Exam in US: Results, Impact, and Implications.” Prof. Chen tutvustas USAs eksisteerivat keeleõppe süsteemi, kus ülikoolid pakuvad ülikooli tasemel võõrkeelte õpet keskkoolidele, sh ka hiina keelt, mille õppijate arv on viimastel aastatel kasvanud kõige kiiremini. Kursused läbinutel on võimalik hiljem ülikooli või kolledžisse astununa ainepunkte saada. Huvitav on süsteemi juures asjaolu, et kõik toimib võrdsuse printsiibil. Pooled õpetajad on ülikoolist, pooled keskkoolist, pooled on Mandri-Hiinast, pooled Taiwanilt. 2017. aasta seisuga oli programmiga seotud 805 kooli ja 13100 õpilast.

Pealelõunal jätkus konverents paneeldiskussiooniga teemal „Omakeelsete keelemustrite ja kultuuriharjumuste mõju hiina keele õpetamisel välismaalastele“ (The Impact of Native Linguistic Patterns and Cultural Habits on Teaching Chinese to Foreign Learners). Paneeli ettekanded olid TÜ kolledži hiina keele ja kultuuri õpetajalt Mart Tšernjukilt ja dotsent Märt Läänemetsalt. Arutelu modereeris Jekaterina Koort (Tallinna Ülikooli Konfutsiuse Instituudist). Mart Tšernjuk rääkis eesti keele omapärade arvestamisest ja ärakasutamisest hiina keele õpetamisel eesti üliõpilastele. Märt Läänemets tutvustas esimese algupärase hiina keele õpiku koostamise ja kasutamise kogemust ja probleeme, mille kaasautor ta koos Gao Jingyiga on. Diskussioonis tõsteti esile sihtgrupi rahvuskeele kasutamise olulisust hiina kui võõrkeele õpetamisel vähemalt algtasemel.

Päeva lõpetas näituse „Sinoloogia ja hiina keele õpetamine Tartu Ülikoolis“ avamine kolledži raamatukogus (Lossi 3-213).

Sümpoosioni teine päev algas teise peaesineja professor Chin-Chin Tseng (National Taiwan Normal University) ettekandega teemal “Key Steps of Project-Based L2 Chinese Teaching and Learning”. Prof. Tseng kõneles projektipõhisest online õppest ja laiemalt õpilasekesksetest meetoditest.

Pärastlõunal toimunud paneeldiskussiooni teema oli „Hiina keele õpetamine välismaalastele: praktiliste meetodite rakendamine tundides“ (Teaching Mandarin to Foreign Learners: Applying Practical Methods in the Classroom.) Paneelettekannetega esinesid Ieva Nagyte (Vilniuse Ülikool, Leedu) ja Aili Roosimaa (AiZhong keelekeskus, Eesti). Modereeris Mart Tšernjuk. Ieva Nagyte tõi välja, et põhjus, miks soovitakse hiina keelt õppida on muutunud. Kui varasemalt sooviti keelt õppida huvist kultuuri ja ajaloo vastu, siis järjest enam inimesi suhtub hiina keele oskusesse kui töövahendisse, mida võib Hiina tähtsuse tõustes vaja minna. See aga omakorda tähendab, et on vaja üle vaadata varasemalt kasutatud õppevahendid ja õpetamise metoodika. Aili Roosimaa tõstis esile laulude ja luuletuste kasulikkust hiina keele õpetamisel algkooli õpilastele. Ettekannetele järgnenud diskussioonis leiti, et sotsiaalse keeleoskuse omandamine peab algama juba tundides. Õpikute tähtsust algõpetuses ei saa alahinnata, aga õpikuid peavad kindlasti täiendama elavat keelekasutust modelleerivaid õppemeetodeid.

Sümpoosioni kokkuvõtvas arutelus tõsteti esile selle kui esimese omalaadse olulisust Balti regioonis ja vajadust Baltikumi hiina keele õpetajate suhtlemise, kogemuste vahetamise ja koostöö arendamiseks. Samuti arutati meie regiooni hiina keele õpetajate täiendõppe võimalusi Taiwanil.

Sümpoosion toimus Taipei Esindus Läti Vabariigis toel, mis on kolledži pikaajaline koostööpartner hiina keele õppe arendamisel. Kaaskorraldaja oli Tartu Ülikooli Aasia keskus.