Dr Lelde Luik: Aasia riikide reaktsioonid Venemaa sõjale Ukrainas

Venemaa poolt Ukrainas algatatud sõja mõjul on senine rahvusvaheline kord hakanud murenema. Liberaalse rahvusvahelise korra (edaspidi LRK) tähtsaimad eeldused on kahtluse alla sattunud. Millised on Aasia riikide reaktsioonid Venemaa alustatud sõjale Ukrainas? Meie teadur Lelde Luik arutles selle üle Diplomaatias. Dr Luik võtavad regiooni riigid sõjast rääkides erinevaid hoiakuid ning need arusaamad omakorda on muutunud sündmuste mõjul.  

Hiina puhul on välisvaatlejad seisukohavõtte Ukraina sõja osas iseloomustanud kohmakatena, kuna Peking kutsub üles rahumeelsele lahendusele, ent keeldub Venemaad taunimast. Samas võib Hiina seisukohta mõista soovina eristada LRK-d, mis seisneb institutsioonides ja reeglites suveräänsete riikide koostöö tarvis, ning sellist rahvusvahelist korraldust, mis väljendab ’konkreetset ideoloogilist tegevuskava’. 

India suhtub sõtta Ukrainas otsesõnu kui võimalusse tugevdada oma rolli piirkondliku ja isegi globaalse jõuna. Luige sõnul on Indoneesia, Malaisia, Filipiinid ja Tai kõik rõhutanud suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse põhimõtteid ja humanitaarkaalutlusi. Ent oma edasistes hinnangutes sõjale on nad olnud ebamäärasemad. Kagu-Aasia riikide juhtumid illustreerivad, et läänelik narratiiv sõjast Ukrainas pole universaalne. Kagu-Aasia riigid soovivad hoopis avatud ja kaasavaid koostööraamistikke, mis ei sunniks riike poolt valima. Nii võib austust rahvusvaheliste institutsioonide suhtes mõista kui väiksemate riikide viisi globaalpoliitikas kaasa mängida, selle asemel et langeda suurriikide reaalpoliitika meelevalda. 
 
Ehkki Aasia ja Balti riikidel pole kerge ületada oma erimeelsusi Ukrainas toimuvasse sõtta suhtumisel, on potentsiaali selleks, et kumbki pool saaks üksteise suhtumisest paremini aru. 

Loe täispikkuses artiklit siit.