Huawei, andmevargused, mustad lipsud ja lõputud võimalused ehk Aasia konverents Tartus

Huawei, 5g, inimõiguste rikkumised, kommunistlik režiim ja looduskeskkonna hävitamine. Nuudlid, pandakarud, bambus, müür ja looma-aastad. Need on mõned märksõnad, mis tulevad mõttesse, kui paluda mõelda Hiinast. Palvele mõelda Aasia peale lisanduvad kirsiõied, kastisüsteem, rikšad, odavad kokteilid, liivarannad ja joogalaagrid. Milline on tänapäeva Aasia päriselt? Kuidas sellesse suhtuda ja kui palju peaksime end Aasiaga siduma?

“Asia Update” kui lüngatäide ühiskondlikus ruumis?

Aasia on keeruline. Riikide suurus, kasvav inimeste arv, poliitika ja majanduse nähtamatud seosed ning mõistetamatud kultuurinüansid on inimesele, kes Aasiaga kokku ei puutu, väga rasked hoomata. Kuigi Eestis mõistame, et Euroopa ei ole keeleliselt ja kultuuriliselt homogeenne kant, siis Aasia puhul on mitmekülgsus palju laiem, keerulisem ja nüansirikkam.

Aasia riigid, eesotsas Hiina, India, Singapuri, Vietnami ja Taiwaniga, arenevad kiiresti ja kogu maailm üha rohkem nende rütmis, tajume me seda või mitte. Praegu puudub Eesti ühiskonnas aga ruum, kus ausalt rääkida nii Aasia riikidega seotud võimalustest kui ka ohtudest.

Ühise arutelupaiga tekitamiseks, tärkava Aasia adumiseks ja kontaktide loomiseks korraldas TÜ Aasia keskus koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, Tallinna Ülikooli ja mitmete ministeeriumitega 9.-10.05 konverentsi “Asia Update”. Mustade lipsude, laitmatute pintsakute ja kõrgete kontsadega osalejad arutasid Interdistsiplinaarsel konverentsil pinksalt ja hingestatult nii Huawei andmevarguste, Aasias elamise iseärasuste, Pekingi mõjuvõimu kui ka keeleõppeäppide ning väiksemate keelte võimaliku kadumise üle. Pea igas paneelis korrati mantrana sõnumit, et Aasia ei ole ühtne paik ja tuleb lähtuda kohalikest oludest.

Kuidas olla mõistlik, aga mitte jääda Aasia-rongist maha?

Konverentsi avasõnades lausus president Kersti Kaljulaid, et peame otsima turge, mis ei ole veel küllastunud ning selleks, et olla seal edukas, peavad meie ettevõtted julgema oma tegevust ka sinna laiendada. Võib öelda, et sama põhimõte kehtib mitte ainult ettevõtete, vaid ka ülikoolidega.

Mitmetel humanitaarvaldkonna distsipliinidel on pikk ajalugu uurida Aasia ja Lähis-Idaga seontuvat, olgu tegemist usuteadlaste, folkloristide või filoloogidega. Kui aga soovime olla reageerimisvõimalused, peame tegutsema kiirelt, luues Aasia riikide ülikoolidega koostööprojekte, olgu tegemist teadussiirde või üliõpilasvahetusega. Viidates esireas istunud rektorile, rõhutas president Aasias räägitavate keelte õppevõimaluste vajalikkust, mida praegu ilma välisõppejõudutega vedada vee lei suuda.

TÜ Aasia keskuse juhataja Elo Sülla sõnul on Aasia riikide ülikoolidel väga suur huvi teha koostööd Tartu Ülikooliga. Aprillis Vietnamisse, Hue Ülikooli toimunud visiidil tajusime väga sooja ja ootavat vastuvõttu. Näiteks, Ülo Valgul paluti teha täissaalile ettekanne rahvapärasest demonoloogiast.

Tulevik on Aasias ning Aasia pakub väga paljusid võimalusi, olgu tegemist suure üliõpilaste, tarbija- ja katsealuste arvu või ettevõtte laienemisvõimalustega. Küll aga tasub talitada targu, planeerides koostööd pigem pikalt ja põhjalikult. Tartu Ülikooli teadlasi ja üliõpilasi aitab toetada sel suunal TÜ Aasia keskus.

Heidi Maiberg

TÜ Aasia keskuse kommunikatsioonispetsialist