Jaapani delegatsioon: eestlased on veenvalt näidanud, miks Ukrainat peab toetama ja Venemaa tuleb peatada 

2022. aasta veebruaris alanud täiemahuline sõda Ukrainas raputas korralikult Venemaa kuvandit Jaapanis. Selline tõsiasi tuli välja Jaapani teadlaste töörühma külaskäigul Tartu Ülikooli 18. veebruaril 2024. 

Kui Krimmi poolsaare annekteerimine ja Venemaa poolt sõjategevuse alustamine Ida-Ukrainas aastal 2014 ei kõigutanud märkimisväärselt Jaapani avalikku arvamust Venemaa suhtes, siis 2022. aasta 24. veebruari täiemahuline sissetung Ukrainasse oli selles osas pöördepunkt. Kui enne hoiti välissuhetes suhetes pigem neutraalset joont, siis nüüd on Ukrainas toimuv sõda muutnud Jaapani ametliku ja ühiskondliku seisukoha teravamalt Venemaa-kriitiliseks. Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse võttis Jaapani valitsus ametliku seisukoha, et Venemaa agressiooni suveräänse riigi vastu ei tohiks ükski maailma riik või piirkond vaadata pealt kui "võõrast mure". Suur osa jaapanlasi on kusjuures seisukohal, et Jaapani vastus Venemaa vastu ja Ukraina abistamiseks peaks olema praegusest tugevam. Teisest küljest on näiteks relvaabi andmine Ukrainale Jaapani avalikus arutelus endiselt tabuteema. 

18. veebruaril külastas Tartu Ülikooli Jaapani delegatsioon. Töörühm "Liberaalsed demokraatiad Ida- ja Kesk-Euroopas ning Balkanil" loodi Jaapani mõttekoja ROLES raames 2023. aastal ning nende esimese uurimisreisi algpunktiks oli Eesti. Johan Skytte poliitikauuringute instituudis toimus ühissessioon töörühma, Skytte instituudi töötajate ja Tartu Ülikooli Aasia keskuse esinduse vahel. Jaapani mõttekoja töörühm leiab, et väiksemate Euroopa riikide hääli tuleks sõjaga seoses rohkem kuulata ning alustas oma esimese välisreisiga Eestist. 

Selle töörühma loomine näitab ka Jaapani välisministeeriumi huvi võtta rohkem arvesse väiksemate Euroopa riikide perspektiive käimasoleva sõja ja praeguse geopoliitilise olukorra osas. Töörühma juht Atsuko Higashino seletas kirjalikus intervjuus, et "selle sõja tervikpildist pole võimalik aru saada ilma selleta, mida Kesk- ja Ida-Euroopa riigid on Vene ohu kohta öelnud ja kuidas nad käimasolevale sõjale on reageerinud". Samuti mainis Higashino, et "Eesti inimeste vaikne kindlameelsus valmistuda sõjaks, jäämata liigselt lootma NATO artikkel 5 peale, on asi, mida peaks Jaapanis rohkem teadma". 

Ühissessioonil räägiti avaliku arvamuse trendidest nii Jaapanis kui ka Eestis. Olulise teemana käsitleti ka Hiinat ning selle suhet nii Jaapani kui ka Taiwaniga. Lisaks kõigele käsitleti ka kitsaskohtasid ühiskonnas levivate narratiivide koha pealt. Skytte instituudi e-valitsemise teadur Dmytro Khutkyy pidas näiteks ettekande kremlimeelsete narratiivide levitamiskampaaniatest Eestis. Töörühma liikmed nentisid, et Jaapani avalikkuse hoiak Ukraina sõja puhul "vaherahu" saavutamiseks on oluliselt suurem kui siin - ja et see asjaolu on suur probleem. 

Töörühma "Liberaalsed demokraatiad Ida- ja Kesk-Euroopas ning Balkanil" visiit Eestisse markeerib olulist punkti Eesti ja Jaapani teadlaste suhetes. Tegu on sarnaselt meelestatud riikidega, millel on teineteiselt palju õppida. Sellel külastuskäigul räägiti geopoliitilistest probleemidest, mis kujutavad endast ohte demokraatlikule maailmale ja täiendati teineteise nägemusi turvalisuse tagamisest praegusel ajal.