Õppeaine tegemisest diplomaatidega - õppeaine "The unsolved issues in MENA countries" sünnilugu

2019. aasta sügisel avati „Tänapäeva Aasia ja Lähis-Ida uuringute“ (inglisekeelne lühend CAMES) magistriõppekava. Kuna paljud CAMES-e üliõpilased on huvitatud Lähis-Ida piirkonnast, tekkis vajadus luua uus õppeaine, mis kätkeks tänapäeva ühiskonna, religioonide, poliitika ja nendega seotud konfliktide hetkeseisu ja arenguid.

Märtsikuust kuni maini ongi nüüd tudengitel võimalus kuulatata ainet "The unsolved issues in MENA countries". Aine kava sündis koostöös Eesti Vabariigi välisministeeriumi Lähis-Ida, Aafrika ja Ladina Ameerika büroo juhi Ingrid Ameriga. Algselt oli mõte, et võiks teha lihtsal ühe Lähis-Ida temaatikat käsitleva aine sellel kevadel juurde, sest uuel CAMES õppekaval on palju tudengeid, kes on huvitatud just Lähi-Idast laiemalt (sh ühiskond, religioossus, aga ka poliitika ja erinevad konfliktid, mis meedias ikka sagedamini esile kerkivad). Soov oli kasutada Välisministeeriumi kompetentsi arvestades, et eelmisel aastal oli Eesti ÜRO julgeoleku nõukogu eesistuja. Kohtumistel põrgatasime erinevaid mõtteid alates Iraani ja Iraagi konfliktist, Jeemeni olukorrast, lõpetades Trumpi rahuplaaniga Palestiinast ja Iisraelist.

Koostöökõneluste käigus tuli ikka ja jälle esile arusaam, et  Lähis-Idast rääkides on meil vaja tutvustada kuulajale piirkonna lähiajalugu ja suuremaid konflikte, sest igal kriisil on oma põhjused ja lugu, mille mõistmine võib aidata kaasa ka lahenduste otsimisele. Kava kokku pannes küsisime, miks me peame sellest piirkonnast üldse rääkima. Kas see ei ole liiga kaugel Eestist ja meil on oma lähinaabritega juba piisavalt probleeme? MENA riigid on ka Eesti naabrid, eriti rahvusvahelist konteksti arvestades ning see, mis juhtub naabrite juures, on seotud ka Eesti riigi julgeolekuga. Samuti tuleb arvestada Lähis-Ida demograafilise olukorraga, sest  viimase 50. aasta jooksul on toimunud MENA riikides demograafiline plahvatus, ühiskond on väga noor. 1990ndatel oli MENA noor ühiskond seatud haridusprobleemide ette, et suunata lapsi tänavalt kooli. Tänasel hetkel on ühiskonna suuremad probleemid: tööpuudus, uute ressursside vajadus ja noorte rolli määramine ühiskonnas. Need probleemid viisid 2011. aastal araabia revolutsioonini, millest omakord said alguse erinevad kodusõjad ning migratsioonilaine tõus Euroopasse.

Diplomaatiliste lahenduste poole pealt tule esile tõsta teemad, millest MENA kontekstis pigem vähem räägitakse – naiste õiguste võimendamine ning lapsed relvakonfliktides. Naiste olukorda islami maades esitatakse tihti positsioonist, et oli kui raske neil islamimaal elada, „me“ peame seal midagi muutma. Sealjuures aga unustatakse ära, et need naised elavad oma kultuuris ja ühiskonnas ning nende olukord ei muutu paremaks kui keegi tuleb väljast poolt kamandama. Olukorda aitab muuta, kui anda neile häält, nende ühiskonna sees, aga kuidas seda teha, kuidas diplomaati seda teeb?

Loengusarja muudab omanäoliseks eelkõige ühiskonnateadlaste, ajaloolaste ja diplomaatide omavaheline dialoog, mis loengutes kuulavale tuleb. Seal on tausta ja konteksti, aga selgemalt kui ehk teistes Lähis-Ida kajastavates loengutes just praktikute vaadet – konkreetsed probleemid ja konkreetsed lahendused. Esile tuleb diplomaadi töö vajadus kaasa rääkida rahvusvahelistes konfliktides ning kirjeldatakse võimalusi, kuidas seda tehakse. Tudengil tekkib ettekujutus, kuidas erinevad riigid püüavad diplomaatilises koostöös suhtlust relvatasandilt tuua laua taha. See aine vaatleb, mida praktikas saab ära teha, et lahendada suuri probleeme.

Välisministeeriumist on kaasatud Lähis-Ida temaatika tippspetsialistid eesotsas Ingrid Ameriga, kelle haldusalasse kuulus pikka aeg ka Aasia temaatika ning sellest lähtuvalt on tema vaade laiem ja võrdlev. Peeter Raudsik ja Helen Kaljuläte, kes on seotud tihedamalt julgeoleku nõukogu tööga ning erinevate ülesannetega ÜRO-s, Miko Haljand, Eesti suursaadik Egiptuses ja Liibanonis. Nende diplomaatide näol on esindatud nii pikaaegne kogemus kui ka uudsus ja väljakutsed. Neile lisaks kõnelevad loengus Tartu Ülikooli linnageograaf ja rändeuurja Tiit Tammaru ning ajaloolane Kaarel Piirimäe.

See õppeaine on mõeldud kõigile huvilistele, keda palub peale "miks"-küsimuse ka küsimus „Kuidas diplomaatia konfliktides töötab?“. Õppeaine kohta loe lähemalt siit.

Elo Süld

TÜ Aasia keskuse juhataja

Islamistika lektor usuteaduskonnas