Teadlikkuse tõstmise minut: kas moslemid ei hooli loodushoiust?

Seekordne teadlikkuse tõstmise minut analüüsib islami ja keskkonnahoiu sekkumispunkte. Keskuse Lähis-Ida koordinaator Helen Haas küsib, milline on moslemite suhe ja suhtumine loodushoidu. 

Vahel on jäänud mulje, nagu hooliksid paljud moslemid eelkõige naftadollaritest ja üldsegi mitte loodusest. Samas on selge, et nii nagu kogu maailm, seisab ka islamimaailm silmitsi keskkonnaprobleemidega, mis järjest enam kogu loodust ja inimese igapäevaelu mõjutavad. Kuivõrd suur osa islamimaailmast asub kõrbelistel ja poolkõrbelistel aladel, kus kuumalained ja veepuudus on viimastel aastatel väga suureks probleemiks saanud, pööratakse moslemite poolt keskkonnateemadele järjest rohkem tähelepanu. Võib öelda, et kliimamuutustest on saanud tõeline mure eriti moslemitele, kuivõrd islamimaad on oma asukoha tõttu kliimamuutuste mõjudele ühed haavatavamad kogu maailmas. 

Seetõttu on moslemid olnud aktiivsed kaasarääkijad keskkonnaalastes küsimustes, kasutades oma argumentatsioonis paljuski koraanist ja sunnast tulenevaid arusaamu. Kui 1967. aastal ilmus Ameerika ajaloolase Lynn White Jr sulest artikkel „The Historical Roots of Our Ecologic Crisis“ (Meie ökoloogilise kriisi ajaloolised juured), siis samal aastal ilmus iraani filosoofilt Seyyed Hossein Nasr´ilt raamat pealkirjaga „Man and Nature: The Spiritual Crises of Modern Man“ (Inimene ja loodus: kaasaegse inimese vaimne kriis). Kui Lynn White Jr väitis oma artiklis, et ökoloogilise kriisi on põhjustanud monoteislikud religioonid oma inimkeskse lähenemisega, siis Nasr argumenteeris, et ökoloogiliste probleemide põhjuseid tuleb otsida hoopis inimese jumalast ja loodusest kaugenemisest ning sellest tulenevast moraalsest kriisist. 

Nasrist, kes tõi esile, et looduse kui loodu kaitse on iga moslemi kohus, loetakse ka Islami keskkonnaaktivismi algust. Usk ainujumalasse ja viimsesse kohtupäeva, mil iga inimene oma tegude eest vastutab, on islami keskkonnaeetika aluseks. Islami kogukondades keskkonnakaitsealaste teemade kasvav teadvustamise ning praktiliste juhendite levik on toonud kaasa selliste mõistete nagu “öko-islam” ja “roheline islam” kasutuselevõtu. Need terminid tähistavad islami eetikal põhinevat elustiili taotlust, mis rajaneb koraani ja hadiitide kaasaegsetel tõlgendustel lähtudes keskkonnaga seotud vajadustest. Vahel kasutatakse islami keskkonnaaktivismi raames ka terminit “öko-džihaad”, mille kaudu kutsutakse moslemeid üles ühiselt pingutama ja aktiivselt võitlema saastamise ja raiskamise vastu ning looduse taastamise poolt. 

Lugu kuulub Aasia keskuse teadlikkuse tõstmise minuti sarja.