Uuring Hiina kasvavast jalajäljest Kesk- ja Ida-Euroopas

CHOICE (China Observers in Central and Eastern Europe) konsortsium analüüsis põhjalikult 17+1 koostööformaati Hiina ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vahel ja koostasid põhjalikud Hiina-alase poliitika kujundamiseks. Avaldame poliitikadokumendi eestikeelse osa täies mahus. 

Mitte enam tühi kest: Hiina kasvav jalajälg Kesk- ja Ida-Euroopas

Autorid: Ivana Karásková, Alicja Bachulska, Ágnes Szunomár, Stefan Vladisavljev, Una Aleksandra Bērziņa-Čerenkova, Konstantinas Andrijauskas, Liisi Karindi, Andrea Leonte, Nina Pejić, Filip Šebok

Peamised järeldused

· 17+1 platvormi on nimetatud „tühjaks kestaks”, põhinedes väitel, et Kesk- ja Ida-Euroopa (KIE) koostööl Hiinaga puudub sisu. Laiaulatuslik suhete audit viitab siiski keerukamale stsenaariumile. Hiina ja KIE vahelised suhted tihenevad, kattes poliitilist, majanduslikku ja ühiskondlikku valdkonda, ja on täis mitmekülgseid tegevusi.
· Teabe killustatus raskendab 17+1 tõelisest olemusest arusaamist, kuna Hiina tegevused üksikutes riikides näivad piiratud ja juhuslikud. Samuti käsitletakse vastastikku mõju omavaid valdkondasid eraldiseisvatena. Vaid tervikpildi analüüs võimaldab 17+1 platvormi arengut ja suunda selgelt näha.
· Viimase kaheksa aasta jooksul on Hiina suutnud KIE-s ehitada vastastikku seotud suhete süsteemi, mis varasemalt peaaegu puudus. Paradoksaalselt on Hiina kaasa aidanud KIE kui regiooni kontseptualiseerimisele ja institutsionaliseerimisele.
· Sarnaselt USA allianssidele Ida-Aasias iseloomustab 17+1 raamistiku koostööd tähe skeemi (hub and spoke) loogika, mille järgi võtab Hiina “multilateraalse bilateralismi” konstellatsioonis keskse rolli.
· Vaatamata pingutustele ei ole Hiina suutnud oma välispoliitilisi mõisteid siirdada KIEga koostööd puudutavasse keelekasutusse. Vastupidiselt on KIE riigid edukalt kujundanud diplomaatilist keelt viisil, mis vastab Euroopa Liidu (EL) raamistikule. 17+1 koostöö on peaaegu universaalselt aidanud kaasa kasvatada kõrgetasemelisi poliitilisi kontakte KIE riikide ja Hiina vahel. Siiski leiab kahepoolsete suhete arendamine aset eraldiseisvatel trajektooridel. Eelkõige on kaasatuse kraadi puhul määravaks individuaalsete 17 KIE riikide otsused ja aktiivsus.
· Kuigi Ungari ja Serbia on Hiinat poliitilistes küsimustes toetanud, on see rohkem erand kui reegel. Oletus, et KIE tervikuna on Hiina suhtes poliitilistes küsimustes vastutulelikumaks muutunud, ei ole tõenduspõhine.
· Hiina, eesotsas Hiina Kommunistliku Parteiga, on KIE-t kasutanud aktiivsema parteidiplomaatia katsealana. Hiina viljeleb suhteid tähtsate poliiteliiti kuuluvate isikutega, et vastavates riikides kindlustada pikaajaline Hiinat pooldav suhtumine.
· Hiina on ebaõnnestunult proovinud leevendada ELi mure, et formaati kasutatakse Euroopa lõhestamiseks. USA-Hiina rivaalitsemisest on KIE suhetes Hiinaga saanud üks faktoritest, mis on pannud mitmed riigid muret tundma oma traditsiooniliste sidemete pärast Washingtoniga. Venemaa suhtes on Hiina KIE-s hoidnud väga ettevaatlikku liini.
· Majanduslikku koostööd 17+1 raames tõukab tagant eelkõige Hiina, kuna määrab vastava tegevuskava.
· Hiina majanduslik mõju KIE riikides on endiselt väike. KIE riigid sõltuvad nii kaubandus- kui ka invetseeringute alaste suhete puhul suurel määral arenenud, põhiliselt ELi liikmesriikidest, samas kui Hiina esindab väiksemat, kuigi kasvavat osa. Samuti ei kuulu KIE regioon kaugeltki veel mitte Hiina kõige tähtsamate partnerite hulka.
· Vaatamata 17+1 formaadile korraldab Hiina majandusasju endiselt bilateraalselt. Suhted riikidega Visegrádi regioonist ja Serbiaga on esmatähtsad, samas kui suhted teiste KIE riikidega on teisejärgulised.
· Kaubandussuhted jäävad küllaltki piiratuks ja tasakaalutuks, mis põhjustab kaubandusdefitsiidi suurenemist Hiinaga kõigis 17 KIE riigis.
· Hiina otseinvesteeringud on tagasihoidlikud ja koonduvad vaid mõningatesse riikidesse (Ungari, Tšehhi ja Poola), ilma peaaegu ühegi võimaluseta teistel riikidel saada Hiinast suuremas mahus investeeringuid. Kuigi finantskoostöö on kogunud hoogu, piirdub see ELi liikmesriikidega.
· Raamistikus aset leidva majanduskoostöö tõeline edulugu on turism, kuna KIE riigid on saanud Hiinas rohkem nähtavust (kuigi rolli võib siin mängida ka Hiina keskklassi kuuluvate reisijate arvu üldine kasv).
· Võttes arvesse Hiina süsteemi eripära ja riigi laiaulatuslikku imbumist ühiskonda, tähendavad inimeselt inimesele (people-to-people) kontaktid tegelikkuses suhetes KIE riikidega Hiina valitsuse kontakte inimestega (Chinese-government-to-people).
· Konfutsiuse instituutide arv KIE riikides on kasvanud. Samuti on tõusuteel noorte koostöö ning kasvab Hiina valitsuse stipendiumite andmiste arv KIE üliõpilastele.
· Poliitiliselt motiveeritud programmid, mille sihtrühmaks on noored ja poliitika juhid, nagu näiteks Bridge for the Future, China-CEEC Political Parties Dialogue ja China-CEEC Young Political Leaders' Forum, jäävad 17+1 riikides suuremalt jaolt tähelepanuta.

Ettepanekud
· ELi institutsioonid
· EL peaks jätkama KIE ELi liikmete kaasamist pingutustesse ühise ELi Hiina-suunalise poliitika kujundamisel, mis peaks esindama kõikide liikmesriikide huve.
· EL peaks avama Lääne-Balkani riikidele selge tee liikmelisuseni, et korvata Hiina kasvavat poliitilist mõjuvõimu. Samuti peaks EL mängima Lääne-Balkani majandusarengus aktiivsemat rolli.
· Ka mitte-ELi liikmesriikides peaks looma koordineeritud reeglid investeeringute tausta uurimiseks.
· KIE riigid
· 17+1 formaati ei peaks kõrvale heitma. Lihtsustatud nägemusele, et Hiina lõhestab Euroopat läbi 17+1 koostöö, peaks vastu seisma, kuna see lapsikustab KIE riike ja eitab nende otsustus- ja tegutsemisvõimekust.
· 17 riiki peaksid teostatavates valdkondades parandama omavahelist kommunikatsiooni ja koordinatsiooni, et teha 17+1 formaadist multilateraalne platvorm, mis täidab esmajärgus nende huve.
· Rohkem tähelepanu tuleks pöörata Hiina-KIE koostöö piirkondlikule (regioonid, provintsid jne) dimensioonile, mille areng on suuremalt jaolt jäänud märkamata. KIE riigid peaksid silma peal hoidma selliste koostööde võimalikul politiseerimisel ja Hiina pingutustel tähelepanu vältimiseks kasutada võimalust luua kontakte madalama profiiliga kohalikul tasandil.
· Selleks et majanduskoostööst Hiinaga rohkem kasu saada, peaksid KIE riigid koos tegutsema. Enne tippkohtumisi võiksid aset leida 17+0 kohtumised.
· Kaubandussuhete suurimatest väljakutsetest, nagu näiteks kaubandusdefitsiit, ei saada üle üksikute riikide lahenduste abil. KIE riigid peaks järgima kaubanduspoliitikas ELi strateegilisi eesmärke.
· Akadeemilistele institutsioonidele, mis uurivad Hiinat, läheb vaja rohkem nii avalikku (ELi, riigi või piirkonna tasemel) kui ka erasektori rahalist tuge, et vältida olukorda, milles Konfutsiuse instituudid ja Hiina Rahvavabariigiga seotud asutused muutuvad kõige mõjukamateks osapoolteks, kes toodavad ja jagavad teadmisi Hiina poliitikast, ühiskonnast ja kultuurist.
· Uuriv ajakirjandus
· Ärksust nõuab Hiina Kommunistliku Partei (Chinese Communist Party, CCP) kasvav prominentsus Hiina lähenemises KIE-le. Põhjalikku uurimist vajavad kohalike parteide ja CCP hägused ettevõtmised (parteide vaheline [party-to-party] diplomaatia ja noorte poliitiliste juhtide kasvatamine läbi platvormide nagu China-CEEC Political Parties Dialogue ja China-CEEC Young Political Leaders' Forum).
· Suurema läbipaistvuse saavutamiseks ja Hiina-KIE vahelise ühiskondliku koostöö (näit. noorte koostöö, akadeemiline koostöö, ühised uurimisprojektid jne) taga toimivatest mehhanismidest arusaamiseks läheb vaja sõltumatut, faktide põhist meediakajastust.
· Hiina analüütikud
· Hiina vaatlejad peaks üle Euroopa ja teiste maailmaosadega vahetama teadmisi ja kogemusi, selleks et avastada võimalikke ohte demokraatlikele standarditele, mis määravad ühiskandlikul tasandil koostööd Hiina osapooltega väljaspool Hiina Rahvavabariiki.
· Ülioluliseks jääb mitte võrdsustada kõiki ühiskondlikke koostöövorme Hiinaga koheselt võimaliku ohuga. Fookus peaks püsima läbipaistvuse saavutamisel.
· KIE riigid peaksid olema teadlikud ohtudest, mis seostuvad kasvava skeptilisusega Hiina suhtes ja selle muutumisega hiina diasporaa, üliõpilaste ja turistide vastaseks rassistlikuks suhtumiseks. Selleks et vältida sinofoobia tõusu KIE-s, peaks tõmbama selge eristusjoone riigi või partei juhitud tegevuste suhtes väljendatud avaliku kriitika ning Hiina kodakondsete ja nende regionaalse kohalolu vahel.

Lähenemine koostööle Hiinaga 17+1 formaadis: ACT strateegia ülevaade

Põhinedes uuringu tulemustele ja vastavalt sellele tehtud ettepanekutele, soovitame kasutusele võtta ACT (adapt > counter > target) strateegia.

1. A (adapt)
Vaatamata Hiina tõusvale rollile ja kasvavale kohalolule maailmas tekitab vastuolu Hiina aktsepteerimine ühe osapoolena ükskõik mis regioonis, k.a. KIE-s. Seega on kõige keeruslisem ellu viia ACT strateegia esimest sammu – ja seda läbimõeldud viisil. Tahestahtmata on ja jääb Hiina nii jõuna kui ka väljakutsena erinevate regionaalsete konstellatsioonide puhul pidevaks ja kasvavaks, isegi kui ärritavaks, komponendiks. Selle asjaoluga leppimist ei tohiks segamini ajada resigneerumisega ja veelgi vähem allumisega Hiina huvidele. Vastupidi: riiklikud ja rahvusvahelised strateegiad peavad Hiina kohalolu juba eksisteeriva ja potentsiaalse ulatuse kindlaks määrama, sellega kaasnevaid riske ja eeliseid tuvastama ning seejärel strateegia läbi vastavalt loodud poliitika ellu viima ja murekohti kõnetama.

2. C (counter)
Kooslus nagu 17+1 sündis Hiina selgest kavatsusest luua institutsionaalseid vahendeid oma sõnumite võimendamiseks ja mõju kasvatamiseks. Sellegi poolest saavad liikmed kasutada neid platvorme, et Hiinale vastukaaluks olla, Hiina võimu piirata või isegi ohjeldada. Seetõttu on formaadiga edasiliikumise üheks viisiks selle multilateraalsuse täismahus ärakasutamine. Kui riikide jaoks nagu Tšehhi, Eesti või Kreeka oleks keeruline Hiinaga üksi silmitsi seista, siis ühtse frondina õnnestuks see neil paremini. Kui Hiina soovib oma kohalolu läbi selliste institutsioonide hoida, siis oleks ta tõenäolisemalt (kuigi vastumeelselt) valmis aktsepteerima seda „multilateraalset konditsiooni“ kui oma mõju täielikku kaotamist.

3. T (target)
Kui regionaalsete platvormide, nagu 17+1, liikmed on taasavastanud „tõhusale multilaterismile“ (kui laenata 2003.a. Euroopa julgeolekustrateegia sõnastust) omistatud kordistava mõju, siis saaksid nad neid platvorme kasutada ka omamoodi offensiivse vahendina, et esitada Hiinale oma spetsiifilised nõudmised. Nende hulka võivad kuuluda (Hiina perspektiivist vaadatuna) väga vastuolulised teemad, nagu näiteks Hiina tehnoloogiafirmadele seatavad piirangud või mure ebaõiglaste kaubandustavade pärast, kuid ka rohkem koostööle suunatud teemad, nagu vajadus Hiina investeeringute nõuetekohaseks reguleerimiseks ja KIE riikide toodetele Hiina turule ligipääsu parandamine. Kuna ELi liikmesriikide tegevused peavad olema kooskõlas ELi siseselt kokkulepitud positsiooniga Hiina suhtes, siis KIE ELi liikmesriigid saavad kasutada 17+1 formaati mitte ainult Hiina suunal tugevama seisukoha saavutamiseks, vaid seda ka ELi siseselt.

Kuigi hetke debatid näivad olevat jäänud pidama Hiina kui kõikvõimsa, kõikjaloleva ja pääsematu ohu kujutlusviisi juurde, siis ei pea see nii jääma. Isegi väikestel riikidel, keda Hiina majanduslik, poliitiline ja sõjaline jõud otse ei puuduta, on võimalus koostöö puhul Hiinaga edendada omi huve. ACT strateegia võib olla selle üheks viisiks.

Poliitikadokument inglise keeles
Laiaulatuslik 17+1 formaadi audit poliitikadokumendi vormis on saadaval veebis aadressil www.chinaobservers.eu.