Autor:
Andres Tennus

Keskuses asub juhiabina tööle Evelyn Pihla

Jaanuari algusest liitus meie kollektiiviga Evelyn Pihla. Paralleelselt Johan Skytte poliitikauuringute instituudis kommunikatsiooni- ja turundusega tegelev Evelyn seisab Keskuses hea selle eest, et kõik ürituste, lähetuste ja projektidega seotud dokumendid ja korraldused oleksid õigel ajal õiges kohas ja õigel kujul.  Et uue kolleegiga paremini tuttavaks saada, esitasime talle mõned küsimused. Head lugemist ja teretulemast tiimi, Evelyn! 

Mida hakkad tegema Aasia keskuses? 

Minu tööks saab olema Aasia keskuse dokumentide korrashoid. Et kõik lepingud, lähetused ja arved oleks korralikult vormistatud ja kenasti õigetes kohtades. Ikka selleks, et keskuse sisulise poole inimesed saaksid keskenduda Aasia keskuse sisulisele tööle. 

Mis on su taust? 

Taust on mul meeldivalt kirju. Pärit olen Pärnust. Gümnaasium majandusklassis, bakalaureusekraad Tallinna Pedagoogikaülikooli (nüüdne TLÜ) kunstiosakonnas, esimene magister TÜ konverentsitõlkes, teine magister TÜ info- ja teadmusjuhtimises. Tööalaselt olen olnud galeriis ja koolis, geneetikas ja reklaamis. 

Tänane põhitöö on mul TÜ Johan Skytte poliitikauuringute instituudis, kus on kujundamist, tõlkimist, turundust, kommunikatsiooni, ürituste korraldamist ja veel kõik need n+1 asja, mis seotud turunduse ja kommunikatsiooniga. Aasia keskuses saan ma tegelda oma teise kirega, milleks on süsteemsus.  

Mis sind paelub? 

Aiandus ja kõik see, mis seotud millegi kasvatamise ja kasvada laskmisega. Mind paelub mõte aiast, kus kultuuride kasvukohad on valitud selliselt, et lisatööd oleks võimalikult vähe. Selleks ei olegi tegelikult vaja muud kui tasapisi vaikselt vaadelda ja tähele panna. Lisaks muidugi hea raamat, seenelkäik, nali, meri, mitte millegi tegemine. 

Kultuurisoovitus Aasia ja/või Lähis-Idast või nende kohta 

Kaks elulugu „Valge raamatu“ sarjast: Carmen Bin Ladini „Läbitungimatu kuningriik. Minu elu Saudi Araabias“ ja Donya al-Nahi „Lapsi ei võta minult keegi.“ Ja muidugi Marjane Satrapi „Embroideries“ – musta huumoriga Iraani naiste igapäevasest elust. Helgema poole pealt soovitaks kindlasti Sei Shōnagoni "Padjamärkmeid" – tõeliselt mõnus padjalugemine. Tõlkija märkmed ja järelsõna annavad aimu sündmuste traagilisemast kontekstist, millest autoritekst vaikib. Lisaks oleme terve perega Jaapani animede suured sõbrad. Hetkel jookseb kinos „Poiss ja haigur“ kuid tegelikult on kõik Studio Ghibli filmid toredad.  

 

Helen Haas

Teadlikkuse tõstmise minut - kas kõik moslemid on araablased?

Raba

Juulis Keskus puhkab

NIAS konverents

ASIANET/NNC conference 2023: Consuming Asia