Raport: Venemaa suhted Hiina ja Indiaga pärast sissetungi Ukrainasse. Mõju Eestile ja Balti riikidele

Hoolimata Venemaa geograafilisest asukohast, kus suurem osa riigi territooriumist ja loodusvaradest asuvad Aasias, olid Moskva sidemed Aasia riikidega suhteliselt tagasihoidlikud enne president Putini 2012. aasta teadaannet Venemaa „pöördumisest itta“. Kuigi Venemaa isolatsioon peale Krimmi annekteerimist 2014. aastal oleks Moskvale pidanud olema piisav ajend Aasiaga ka sisuliselt suhete tugevdamiseks, tõi tegeliku muutuse siiski Venemaa 2022. aasta agressioon Ukrainas.

Raporti koostamise hetkel 2024. aasta mais, ehk rohkem kui kaks aastat peale Venemaa täiemahulise sõja alustamist on Hiina ja India siiani keeldunud hukka mõistmast Venemaa agressiooni Ukrainas. Selle asemel on mõlemad võtnud sõja suhtes neutraalse seisukoha, mida iseloomustab nende strateegiline autonoomia ja lääneriikide algatustega mitte kaasa tulemine. Hiina ja India on Venemaa Ukraina vastase agressiooni suhtes sarnast lähenemisviisi järginud, kuid oluline on teada, et põhjused selleks on tegelikkuses erinevad.

Raporti terviktekst

„Arusaadavalt on igasugune signaal Hiina tugevamast koostööst Venemaaga Eestile ja Balti riikidele äärmiselt murettekitav,“ tõdevad raporti autorid, Tartu Ülikooli Aasia keskuse teadurid Agnieszka Nitza-Makowska, Anastasia Sinitsyna, Kikee Doma Bhutia ja Elo Süld. „Ning mis puudutab Indiat, siis nende sõjalise kaitsevarustuse põhitarnija ongi siiani olnud peaasjalikult Venemaa. Ent siiski on märke, et viimasel ajal on India alustanud oma kaitsetööstuse hankepartnerite ringi laiendama,“ lisavad nad.

Kuigi käesolev kokkuvõte keskendub Eestile, on selle järeldused olulisel määral asjakohased ka teiste Balti riikide jaoks. „Märkimisväärne on, et Leedu on hetkel ainus Balti riik, millel on oma India ja Vaikse ookeani piirkonna strateegia,“ seisab raporti sissejuhatuses. Raportis tuvastatakse, mis ühendab Venemaad ja kahte Aasia riiki, mis neid lahutab ning mida see tähendab Eesti ja Balti riikide jaoks. Ülesehituselt vaadeldakse esmalt Hiina ja Venemaa poliitilisi, strateegilisi ja majanduslikke lähenemis- ja lahknemisvaldkondi, millele järgneb samade valdkondade osas analüüs Indiast.