Keskuse Taiwani koordinaator Mart Tšernjuk arutleb selles teadlikkuse tõstmise minutis, kes on taivanlased.
Kõige lihtsamalt öeldes on need inimesed, kes elavad Taiwani saarel ja peavad ennast ise taivanlasteks. Kuid sellel väiksel ilusal saarel on läbi aegade elanud ja elab ka praegu väga erineva päritoluga inimesi. Alates seal aastatuhandeid olnud põliselanikest (原住民) kuni tänapäeva uusasukateni välja (新住民). Nende kahe vahepeale jääb hulganisti teisi inimgruppe, mh hollandlased, hispaanlased, jaapanlased ja hiinlased. Viimased moodustavad tänapäeva Taiwani elanikkonnast 95%. Kuid ka nendega pole olukord nii ühtne, sest Taiwani hiinlased jagunevad omakorda hoklo ja hakka hiinlasteks. Esimesed pärinevad ajalooliselt Kagu-Hiina Fujiani rannikualadelt ja teised lõunapoolsest Guangdongi piirkonnast. Mõlemad jõudsid Taiwani saarele juba 17.-18. sajandil. Suurima etnilise grupi moodustavad hoklod, kelle emakeeleks on hokkien ehk nn taiwani keel (臺語) ja keda on kokku ca 70% Taiwani kogupopulatsioonist. Hakkad moodustavad umbes 15%. Eraldi peab mainima 1940-ndate teisel poolel Jaapani alistumise ja Hiina kodusõja järel koos rahvuspartei KMT-iga saabunud 1.2 miljonit mandrihiinlast. Nende ajalooline päritolu on seotud erinevate Mandri-Hiina piirkondadega.
Mis puutub taivanlaste rahvuslikku eneseteadvusesse, siis see kujunes välja juba Jaapani okupatsiooni ajal (1895-1945). Peale jaapanlasi saabunud mandrihiinlased (外省人) tekitasid kohalikes (本省人) esialgu pigem tugevat vastumeelsust, mis paaril juhul viis ka suuremate konfliktideni. Kõige olulisemat juhtumit tuntakse 1947.a.-l aset leidnud 28. veebruari intsidendi nime all (二二八事件). Sellele järgnenud 38 aastase sõjaseisukorra ajal valitses saart rahvuspartei Guomindang ehk KMT ning mil juurutati jõudsalt Hiina traditsioonilist kultuuri ja suruti maha igasugune teisitimõtlemine. Olukord muutus aga 1980-ndate lõpus kui KMT-i etteotsa tõusis demokraatiameelne ja Taiwanil sündinud Lee Teng-hui 李登輝 (1923-2020), kellest sai 1996.a.-l esimene rahva poolt otsevalitud president. Järgneva 30 aasta jooksul on Taiwan näidanud üles tugevat tahet ja sihikindlust säilitada oma vabadus ja demokraatlik riigikord. Käesoleva aasta alguses oli sellel vabaduse teekonnal uus verstapost kui juba kolmandat järjestikku korda valiti presidendiks KMT-ile vastanduv Demokraatliku Progressipartei (DPP) kandidaat.
Olgu siinkohal märgitud, et kui 1990-ndate alguses tehtud küsitluste järgi pidas end taivanlaseks ligi 18% ja hiinlaseks 26% elanikkonnast, siis tänaseks on need näitajad vastavalt 62% ja 2.4%. Taiwani Riigiteaduste Ülikooli poolt läbiviidud vastavate küsitluste kohta vaata täpsemalt: https://esc.nccu.edu.tw/PageDoc/Detail?fid=7800&id=6961
Fotol 2020. aasta 30. juulil meie hulgast lahkunud Lee Teng-hui 李登輝, hüüdnimega Mr. Democracy, koos praeguse presidendi Tsai Ing-weniga 蔡英文.
Lugu kuulub Aasia keskuse teadlikkuse tõstmise minuti sarja.