Septembris liitusid Keskusega neli noort teadurit. Tutvustamise järg on jõudnud Agnieszka Nitza-Makowska kätte.
Ma olen politoloog. Ma sain doktorikraadi Poola Teaduste Akadeemiast, mis asub Varssavis. Alustasin oma huvide arendamist Aasias bakalaureuseõpingute alguses, kui soovisin saada ELi ametnikuks. Prof. Piotr Kodkowski Aasia-teemaline õppeaine veenis mind, et maailm väljaspool nn Läänt on põnev ja kasvab paljudes dimensioonides. Sellest ajast alates on minu huvid Aasia kontekstis liikunud Araabia maailmast Lõuna-Aasiasse (doktorantuuri tasemel) ja Hiinasse.
Jagan oma tööd kahe valdkonna vahel. Esiteks olen ma osa inspireerivast, värskest ja multidistsiplinaarsest uurimisrühmast siin Aasia keskuses. Töötame kahe projektiga, mis keskenduvad Aasiale, eelkõige "Aasia poliitilisele, majanduslikule ja kultuurilisele rollile Põhja- ja Ida-Euroopas" ning "Geopoliitilistele arengute analüüs Lõuna-Aasias Ukraina sõja vältel koostöös Singapuri teadlastega". Nende projektide raames tegelen kahe konkreetse teemaga: Hiina ja India pehme jõud ning Putini väljapressimise mõju tuumarelvade tajumisele Lõuna-Aasias (eriti Indias ja Pakistanis). Teiseks juhin teadusprojekti Hiina keskkonnadiplomaatiast ja selle pehmest jõust ("roheline pehme jõud"), mida rahastab Poola Teadusagentuur. Igapäevaselt jagan oma avastusi teadmistejanuliste üliõpilastega Collegium Civitas, mis on erakõrgkool Varssavis.
Kuna Covidi pandeemia ja Venemaa sõda Ukrainas näitasid meile, et maailm, sealhulgas Aasia, ei ole enam nii kättesaadav, soovitan Aasiasse reisida. Samuti soovitan teadvustada ja võimaluselt vältida läänekesksed lähenemisi Aasiale. Lisaks on olnuline mitte nõustuda kõigega, mida me Aasia kohta näeme ja saame lugeda, selgitades seda kultuuriliste erinevustega (nt. inimõiguste rikkumised, aumõrvad jne). Tasakaalu leidmine on keeruline, kuid kriitiline. Näiteks oma uurimistöös Hiina pehme jõu kohta püüdsin ma vaadelda seda riiki ja selle poliitikat Pakistani (Hiina “sõber”) vaatenurgast, et pakkuda lääne lugejale teistsugust pilti Pekingi rahvusvahelisest toimimisest, kuid ilma kavatsusteta osutada "õigele" või "tõelisele" vaatenurgale.